SAP - majandusinfosüsteem koos äriprotsesside know-how'ga
Mai 2009Ettevõtte või organisatsiooni edukus sõltub paljuski õigetest otsustest, mis võimaldavad teha õigeid asju õigel moel. Iga juht teab, et selleks on vaja informatsiooni. Tänases keerukate seostega maailmas oleme paraku uppumas andmete üleküllusesse ja üha enam tuleb kasutada infosüsteemide abi otsuste tegemiseks vajalike andmete kogumisel ja töötlemisel. Praegune majanduskriis on ilmekas näide, mis juhtub, kui kriitiline hulk otsustajaid lähtub valedest alustest. Ühe kriisi „tugisambana“ on USA uurijad maininud järgiandmist just andmete virr-varrist tulenenud kiusatusele neid lihtsalt ignoreerida ja rajada otsustamise alusprognoosid lihtsustatud mudelitele. Paraku tõi see kaasa meid kõiki puudutava ahelreaktsiooni...
Kuidas saavutada kindlustunne
Tänapäeval igas vähegi suuremas ettevõttes või asutuses kasutusel olev majandusinfosüsteem teenib mitut eesmärki, millest peamised on kohustusliku raamatupidamise automatiseerimine, ettevõtte ressursside planeerimine (siit ka tuntud lühend ERP) ja juhtimisinformatsiooni edastamine. Korraliku ärisüsteemi rajamiseks on saadaval suhteliselt kitsas valik majandustarkvara – näiteks Eestis on keskmisel või suuremal organisatsioonil valida alla kümne tarkvara vahel. Kaasaegset majandustarkvara iseloomustab väga lai ja põhjalik funktsionaalsus, mis võimaldab katta mitte ainult klassikalise raamatupidamisarvestuse, vaid enamuse ettevõtte põhiprotsesse. Suuremad majandustarkvarapaketid nagu SAP lähevad veelgi kaugemale kattes väga spetsiifilisi tegevusvaldkondade vajadusi.
Väiksemas organisatsioonis võib üsna suure tõenäosusega saavutada edu võttes majandusinfosüsteemi loomisel aluseks mistahes piisavalt laia üldfunktsionaalsusega majandustarkvara. Seda teed on Eestis ka seni kõige rohkem käidud, mistõttu leiame näiteks Microsofti tarkvara nii riigisektorist kui ka väga erinevatest tööstus- ja teenindusettevõtetest. Paraku tähendab see igal konkreetsel juhul tarkvara põhjalikku tegevusspetsiifikast tulenevat täiendamist. Selline kohandamine toimub lähtudes üksnes süsteemi omaniku, tarnija ja nõustajate poolt paika pandud äriprotsessi mudelitest. Selle tulemusel on loodavad süsteemid oma kõrge kogukulu (ajamahukas juurutus) juures kaugel ideaalist, st suure tõenäosusega ei suudeta kõiki äriprotsesse maksimaalselt optimeerida.
Lahenduseks on rajada oma majandusinfosüsteem valdkonnaspetsiifiliste lahendustega varustatud majandustarkvarale nagu seda on SAP. Tuginedes ligemale neljakümne-aastasele praktikale kümnete tuhandete suurte organisatsioonide jaoks majandustarkvara loomisel, on SAP arendanud välja nö parimal praktikal tuginevad valmispaketid mitmekümnes valdkonnas. Spetsiifilise lahenduse leiab nii riigisektori asutustele kui ka masinatööstus- või jaekaubandusettevõttele. Olulise erisusena võrreldes eeltoodud üldfunktsionaalsusega majandustarkvaraga on just ulatuslik ja põhjalik valdkonnapõhine koheselt kasutusvalmis komponentide pakett.
Keskendu äriprotsesside optimeerimisele
Eesti ettevõtetel ja asutustel võimaldab SAP lahenduse kasutusele võtmine juurutada oma valdkonnas efektiivseks osutunud protsessimudelid. Praktikas seisneb SAP-l tugineva infosüsteemi loomine esmalt oma tegevusvaldkonnas vajalike äriprotsessi-kesksete komponentide valimisele. Seejärel seadistakse süsteem lähtudes konkreetsetest vajadustest. Sisuliselt asendub pikk ja kohandustekeskne juurutusprotsess palju lühema häälestusperioodiga, mille käigus pannakse paika ka optimaalseim organisatsiooni tegevustest lähtuv kasutusviis. Sel moel saavutatakse mitu võitu korraga – optimeeritakse äriprotsessid, võetakse kasutusele neid toetav uus IT-lahendus ning pannakse paika kindel juhtimissüsteem.
Eestis on võimalik SAP lahendusi kasutusele võttes saavutada olulist kokkuhoidu vältides jalgratta leiutamist ning vähendades oma vigadest õppimist miinimumini. Avatud majanduse tingimustes on loomulik võtta üle oma valdkonna tipptegijate poolt kasutatavad lahendused selle asemel, et tellida nende kahvatud analoogid mõnelt esmapilgul odavamana tunduvalt tarnijalt. Arvestades SAP tehnilist valmisolekut tulla toime Eesti ettevõtteist suurusjärkudes suuremate firmade andmemahtude ja kasutajate arvuga, saab rahulikult keskenduda äriprotsesside sisulisele parendamisele vältides tegelemist tehniliste nüanssidega. Eesti ettevõtete ja organisatsioonide arenguperspektiive arvestades on suure tõenäosusega võimalik väita, et rajades oma majandusinfosüsteem SAP-le vabanetakse igaveseks vajadusest majandustarkvara vahetada.
Copyright © 2009 Margus Tammeraja
Tänapäeval igas vähegi suuremas ettevõttes või asutuses kasutusel olev majandusinfosüsteem teenib mitut eesmärki, millest peamised on kohustusliku raamatupidamise automatiseerimine, ettevõtte ressursside planeerimine (siit ka tuntud lühend ERP) ja juhtimisinformatsiooni edastamine. Korraliku ärisüsteemi rajamiseks on saadaval suhteliselt kitsas valik majandustarkvara – näiteks Eestis on keskmisel või suuremal organisatsioonil valida alla kümne tarkvara vahel. Kaasaegset majandustarkvara iseloomustab väga lai ja põhjalik funktsionaalsus, mis võimaldab katta mitte ainult klassikalise raamatupidamisarvestuse, vaid enamuse ettevõtte põhiprotsesse. Suuremad majandustarkvarapaketid nagu SAP lähevad veelgi kaugemale kattes väga spetsiifilisi tegevusvaldkondade vajadusi.
Väiksemas organisatsioonis võib üsna suure tõenäosusega saavutada edu võttes majandusinfosüsteemi loomisel aluseks mistahes piisavalt laia üldfunktsionaalsusega majandustarkvara. Seda teed on Eestis ka seni kõige rohkem käidud, mistõttu leiame näiteks Microsofti tarkvara nii riigisektorist kui ka väga erinevatest tööstus- ja teenindusettevõtetest. Paraku tähendab see igal konkreetsel juhul tarkvara põhjalikku tegevusspetsiifikast tulenevat täiendamist. Selline kohandamine toimub lähtudes üksnes süsteemi omaniku, tarnija ja nõustajate poolt paika pandud äriprotsessi mudelitest. Selle tulemusel on loodavad süsteemid oma kõrge kogukulu (ajamahukas juurutus) juures kaugel ideaalist, st suure tõenäosusega ei suudeta kõiki äriprotsesse maksimaalselt optimeerida.
Lahenduseks on rajada oma majandusinfosüsteem valdkonnaspetsiifiliste lahendustega varustatud majandustarkvarale nagu seda on SAP. Tuginedes ligemale neljakümne-aastasele praktikale kümnete tuhandete suurte organisatsioonide jaoks majandustarkvara loomisel, on SAP arendanud välja nö parimal praktikal tuginevad valmispaketid mitmekümnes valdkonnas. Spetsiifilise lahenduse leiab nii riigisektori asutustele kui ka masinatööstus- või jaekaubandusettevõttele. Olulise erisusena võrreldes eeltoodud üldfunktsionaalsusega majandustarkvaraga on just ulatuslik ja põhjalik valdkonnapõhine koheselt kasutusvalmis komponentide pakett.
Keskendu äriprotsesside optimeerimisele
Eesti ettevõtetel ja asutustel võimaldab SAP lahenduse kasutusele võtmine juurutada oma valdkonnas efektiivseks osutunud protsessimudelid. Praktikas seisneb SAP-l tugineva infosüsteemi loomine esmalt oma tegevusvaldkonnas vajalike äriprotsessi-kesksete komponentide valimisele. Seejärel seadistakse süsteem lähtudes konkreetsetest vajadustest. Sisuliselt asendub pikk ja kohandustekeskne juurutusprotsess palju lühema häälestusperioodiga, mille käigus pannakse paika ka optimaalseim organisatsiooni tegevustest lähtuv kasutusviis. Sel moel saavutatakse mitu võitu korraga – optimeeritakse äriprotsessid, võetakse kasutusele neid toetav uus IT-lahendus ning pannakse paika kindel juhtimissüsteem.
Eestis on võimalik SAP lahendusi kasutusele võttes saavutada olulist kokkuhoidu vältides jalgratta leiutamist ning vähendades oma vigadest õppimist miinimumini. Avatud majanduse tingimustes on loomulik võtta üle oma valdkonna tipptegijate poolt kasutatavad lahendused selle asemel, et tellida nende kahvatud analoogid mõnelt esmapilgul odavamana tunduvalt tarnijalt. Arvestades SAP tehnilist valmisolekut tulla toime Eesti ettevõtteist suurusjärkudes suuremate firmade andmemahtude ja kasutajate arvuga, saab rahulikult keskenduda äriprotsesside sisulisele parendamisele vältides tegelemist tehniliste nüanssidega. Eesti ettevõtete ja organisatsioonide arenguperspektiive arvestades on suure tõenäosusega võimalik väita, et rajades oma majandusinfosüsteem SAP-le vabanetakse igaveseks vajadusest majandustarkvara vahetada.
Copyright © 2009 Margus Tammeraja
