Majandusinfosüsteem aitab ellu jääda

Mai 2009

Kaasaegses ühiskonnas on juba harjutud elama pidevate ja suhteliselt kiirete muutuste keskel. Nagu näitab tänane majandusolukord, võivad muutused olla ka üsna järsud ja ootamatult karmide tagajärgedega. Kui stabiilsetes oludes saab mistahes muudatusi rahulikult planeerida ning muudatuste mitteootuspärased tulemused on üle elatavad, siis praegusel kriisiajal tuleb tegutseda radikaalselt ning tähtis on teha õigeid muudatusi õigel viisil.

Klassikaline lähenemine on minna kulueelarve kallale, tõmmates koomale kõiki kulusid, mis otseselt tulude teenimiseks vajalikud ei ole. See eeldab, et ettevõttes või asutuses on sisse seatud korralik kuluarvestus- ja eelarvesüsteem, mis tugineb kaasaegsetel infotehnoloogilistel lahendustel (ettevõtte majandusinfosüsteem, ettevõtte ressursside planeerimise tarkvara ehk ERP). Vastasel korral on suuremas ja keerukamate äriprotsessidega organisatsioonis üsna raske otsustamisel orienteeruda, kus ja kuidas muudatusi teha.

Eestis on kaasaegne majandusinfosüsteem suuremas või väiksemas ulatuses kasutusel kaugelt alla tuhandes organisatsioonis (väikestes ja keskmistes firmades kasutatakse valdavalt ainult klassikalist raamatupidamistarkvara). Praktikas tähendab see, et üks muudatuste tegemise võimalusi on organisatsioonisiseste protsesside optimeerimine, automatiseerimine ja infovoogude liikumise parandamine. Hetkel on võib-olla isegi parim aeg selliste muudatustega tegelemiseks, sest nõudlus toodangu ja teenuste järele on vähenenud ja aega rohkem keskenduda ettevõtte siseasjadele.

Üks olulisemaid valdkondi raskel ajal on intellektuaalkapitali juhtimine. Ilmselt mitte ükski ettevõte või asutus ei saa edukalt funktsioneerida täiesti ilma inimesteta ja organisatsiooniliselt korrastamatult. Mida kõrgemalt on inimesed kvalifitseeritud, seda keerukamaid tehnoloogilisi või äriprotsesse aitavad nad läbi viia. Kuigi tehnika arenedes on pidevalt kasvanud automatiseerituse tase, on alati ka automaatliini juurde vaja tarka kasutajat või iseteeninduse printsiibil toimivate veebikeskkondade puhul administraatoreid ja sisulisi otsustajaid. Kuigi suurettevõtes on kitsamalt personalijuhtimine suhteliselt hästi paigas ja mingil määral rakendatakse ka vastavaid infosüsteeme, on siin üsna palju võimalik veel ära teha.

Tänastes ERP-süsteemides on nn inimkapitali juhtimine (Human Capital Management ehk HCM) integreeritud nii ressursiplaneerimise kui ka kuluarvestussüsteemidega ning on võimalik hallata kogu töötajatega seotud protsessiahelat alates värbamisest (st vajaliku töökoha moodustamisest sinna õige inimese leidmiseni), karjääri planeerimisest koos igakülgse kvalifikatsiooni kasvu jälgimisega lõpetades individuaalsete motiveerimissüsteemide ja põhjaliku palgaarvestusega. Suuremas organisatsioonis on ilma süsteemse lähenemiseta kerge „unustada“ mõne töötajaga piisavalt tegeleda ning üsna kindlasti on ka väiksemates firmades inimesi, keda headel aegadel lasti omasoodu tegutseda. HCM-lahendused aitavad siin olla senisest palju efektiivsemad.

Kombineerides kaasaegsete ERP-süsteemide võimalusi konkreetse tegevusala parimate praktikate ja protsesside asjatundliku optimeerimisega, võite raskel ajal ellu viidud muudatuste positiivseid tulemusi nautida veel pikalt pärast kriisiaja lõppemist. Investeeri julgelt uude või paranda olemasolevat majandusinfosüsteemi.

Copyright © 2009 Margus Tammeraja