Kas ettevõtjad mõistavad, mis mängu nad mängivad

Mistahes infosüsteemid on loodud eesmärgiga koguda ja töödelda andmeid, et nende põhjal saaks teha järeldusi ja otsuseid. Tehnika arengust tulenev infotöötluse jõudluse kasv koos selle samaaegse odavnemisega on tekitanud olukorra, kus kogutavad ja töödeldavad andmehulgad on muutunud paljudes valdkondades üle jõu käivalt suureks. Infoküllus võimaldab kahtlemata muuta planeerimisprotsessi täpsemaks, kuid samas ka keerukamaks ning osategurite arvu kasvades kasvab ka tõenäosus, et kusagil mööda pannakse. Teame, et liigne informatsioon, olulise kadumine ebaolulise hulka, mõjub halvasti otsuste langetamise kvaliteedile ja kiirusele. Meile õpetatud ratsionaalne mõtteviis küll õhutab arvestama kõigi asjaoludega, kuid meie tähelepanu ja vaimne võimekus on enam või vähem piiratud. Küllap me kõik mäletame mõnda olukorda, kus takerdusime otsustamisel liigsetesse detailidesse. Kunagine soovunelm, et masinad otsustavad meie eest (räägiti ettevõtte automaatjuhtimissüsteemidest), on aga osutunud illusiooniks.

Ettevõtte majandusinfosüsteem (lühidalt ärisüsteem või ERP) teenib mitut eesmärki, milleks on algne kohustusliku raamatupidamise automatiseerimine, ettevõtte ressursside planeerimine (siit see lühend ERP, mida seniajani kasutatakse majandustarkvara sünonüümina) ning juhtimisinformatsiooni edastamine. Majandustarkvara arenedes viimase viiekümne aasta jooksul on tänaseks jõutud seisu, kus on võimalik viia ettevõtte mistahes äriprotsesside infotöötlus ülima detailsuseni. Samuti on hägustunud piirid raamatupidamisarvestuse, juhtimisarvestuse, planeerimise ja analüüsi ning isegi kliendi- või partnersuhete juhtimise ja kommunikatsiooni vahel. Ka Eestis on võimalik soetada majandustarkvara, mille funktsionaalsuse horisontaalne ja vertikaalne ulatus on muljetavaldav.

Loomulikult on korras arvepidamine ja sellele rajatud analüüsivaadetest või –aruandeist palju kasu igapäevaste otsuste tegemisel ja mingil määral ka planeerimisel. Majandusbuumi tingimustes kiirelt kosunud ettevõtted vahetasid vähemalt korra välja ka majandustarkvara lähtudes eelkõige tehingute mahu kasvust ja kohatisest äriprotsesside kuni 100%-lisest sõltuvusest ärisüsteemist. Heaks näiteks on jae- ja hulgimüügifirmad, kus tehingute mahud tõusid sadade või tuhandeteni päevas ning käsitöö tuli viia miinimumini. Ehk mida suurem on ettevõte ja mida rohkem on tal erinevaid tehinguid, seda enam mõjutab ärisüsteemi võimsus ja kasutuse kvaliteet kogu ettevõtte edukust.

Tuginedes oma kogemustele kokkupuutest sadade ettevõtete ärisüsteemidega, võin väita, et Eesti keskmised ja suurettevõtted (loen siia ca 2300 üle 50 miljonilise aastakäibega firmat) kasutavad oma süsteeme eelkõige hädavajaliku infrastruktuurina. See tähendab, et tõrge ärisüsteemis võib halvimal juhul avalduda konkreetse äriprotsessi seisukumisena (kaup jääb laadimata, arve väljastamata, tehing toimumata). Seetõttu on seni ja jääb ka edaspidi primaarseks majandustarkvara võimekus tulla toime kriitiliste äriprotsessidega.

Kuid kas ärisüsteem aitab tänasel ettevõtjal, firmajuhil paremini aru saada mängust, mida ta mängib? Või saavutada paremat positsiooni võrreldes konkurentidega? Julgen siin arvata, et just planeerimise ja äriprotsesside edasise optimeerimise seisukohalt kasutatakse ärisüsteeme suhteliselt algeliselt ning see on ka enamuse turulolevate ERP-süsteemide kõige nõrgem koht. Oletatav müügimaht, sellest tuletatud tootmismahud või finantseelarved mängitakse enamasti läbi Exceli tabelites, käsitledes oma ettevõtet iseseisva saarekesena stabiilselt muutuvas majanduskeskkonnas. Tänastes oludes teame, et see keskkond võib pea üleöö muutuda hoopis teistsuguseks, uhked investeerimisplaanid ja kasvuprognoosid muutuda ellujäämis-eelarveteks. Ja sinu ärisüsteem jahvatab vaiksetel tuuridel vähenenud tehingumahte ning toob julma järjekindlusega välja järjekordse lõppenud kuu vähenenud marginali.

Täna mõtleb enamik juhte, millest sõltub ettevõtte püsima jäämine, millised on sisulised edutegurid, millist mängu ta tegelikult mängib. Huvitaval kombel on see hea aeg avastada oma ettevõtte jaoks infrastruktuuri osana tiksuva ärisüsteemi võimalused, mis aitavad raha kokku hoida, optimeerida olemasolevaid või luua uusi äriprotsesse, töötajate efektiivsust tõsta ning seeläbi valmistuda mänguks uuel kasvuperioodil. Julge vaadata ärisüsteemi selgesse peeglisse, et näha tegelikkust sellisena nagu see on ning mõelda, millised panused teha mängus, mille peensusi ja nüansse me niikuinii lõpuni ei tunneta hoolimata kuitahes suurest informeeritusest. Kui aga sinu ärisüsteemi võib võrrelda kildudest kokkupandud mosaiigi või suisa kõverpeeglina, siis parim, mis teha saad on investeerida uude majandusinfosüsteemi.

Copyright © 2009 Margus Tammeraja